Hei,
mõtlesin lihtsaalt millestki kirjutada. Ühesõnaga ma ei tea veel täpselt mis siin järgnevas postituses lugemieks valmib. On räägitud, et lihtsalt kirjutamine aitab näiteks su sasipuntras olevad mõtted klaarimaks saada. Ma ei saa ka seda öelda, et mul nüüd mingi sasipundar peas oleks - ei ole. Ma lihtsalt istun oma tavapärast õhtupoolikut köögilaua taga oodates vanemaid, kuulates muusikat, valvates kaminatuld ja vett juues.
Täna oli esmaspäev jah, muidu mul on kaks esimest tundi vene keeled mu super 6.klassiga, aga täna hommikul kell 6.15 üles ärgates, mis toimus tänasel hommikul eriti raskelt, ja kooli jõudes ütlesid mu pisikesed sõbrad, et meil ei ole vene keelt. Mida ma oleksin teinud eestis sellise sellise olukorra käsitluseks. Ma oleksin muutunud pahaseks, et miks ometi keegi mulle seda ei öelnud, et meil tundi pole ja oleks kogu maailma peale pahane olnud, sest veel kaks head tundi magamiseks jäid olemata. Aga vahetusõpilane ei tee nii, ta ei tee nii kui see on peaaegu, et tema elustiiliga koos käiv. Sa ei saa kunagi kindel olla mis sind ees ootab kui kooli lähed. Väga lihtsatel põhjustel, näiteks sa ei saanud eelneval päeval jagatavast infost aru, või keegi lihtsalt ei räägigi sellest kõva häälega ja see on kui siseringi info mida salajase koodi alt jagatakse(ma tegelikult tean ka seda koodi, omaviga tunnistan ka jah). Noh mis ma siis ikka, 2 sekundidt mõtlesin, et oleks tore olnud need 2 tundi kauem magada. Aga koju tagasi ka ei tahtnud tulla, mõtlesin midagi muud teha. Läksin oma kehalisse, kus ma enam oma vene keelte tõttu käia ei saa. Kuna mul spordiriideid ilmselgelt kaasas ei olnud ma chillisin seal niisama. Tegin õpsile hea päeva algust ja mängisin vabatahtlikult jooksupoissi talle, pühkisin tahvli puhtaks ja sättisin võrgu üles. Siis sellel ajal tegin oma vene keele kodu töö ära, mille ma olingi unustanud tänaseks teha. Väga hea et täna tundi polnud! :D Hmm.. siis natuke mängisin ka sulgpalli kaasa, oii see mäng mulle meeldib.
Aaa, nüüd mul tuleb meelde millega ma tegelenud olen. Reedel käisin uisutamas Hiina vahetusõpilasega, see oli tema esimene uisusõit. Väga hästi sai hakkama, ma ikka aitasin ja toetasin teda aga lõpuks sõitis ise nagu vana äss. Jalad olid katki tal küll jah pärast. Aga nüüd oskab vähemalt uisutada.
Eile käisime ristimisel. Hostisa poja tütrel. Minu hostpere ise ei ole usklik, aga ta poja pere on ja siis kutsuti meid väikese Ida ristimisele. Nii rahulik tüdruk. ainult naeratas ja sikutas kirikuõpetajat varrukast.
Internetis nagu ikka leidub igasuguseid artikleid ja muid blogipostitusi, siis mu hea sõbranna oli sellise lingi otsa sattunud ja saatis mulle. Et enam-vähem nii ongi nagu seal kirjutab - 17 asjast mis muutuvad, kui elada välismaal. See on kahjuks või õnneks jah inglise keeles.
17-things-change-forever-live-abroad
Palun kirjutage mulle ise kui tahate kontakti saada, nagu tõesti mul on ainult minu 4 viimast kuud jäänud, siis kõigile kirjutamine ei püsi alati meeles. Aga siis kui keegi ise kirjutab siis ma vastan raudselt. Kõik olete mul ikka meeles!
Normaalne.
Tsau!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar