Reede, 4. aprill 2014

I want to be an exchange student

Terekest kõigile! :)

Ma ei suuda hetkel oma rõõmu varjata, ma pean sellest kõigile teatama, sest suurim rõõm on jagatud rõõm, selline on minu arvamus :) Ma sain vahetusaastale sõitmiseks stipendiumi! Ma ootasin selle kohta vastust nii kaua.
Ma liigun nüüd selgemalt asja juurde ka, minu nimi on Johanna ja olen 17-aastane. Augustikuus sõidan YFU kaudu Saksamaale 11 kuuks vahetusõpilaseks. Ma hakkan seal elama vahetusperes, kelle YFU mulle alles leiab. Selline mõte tekkis mul väga ammu, algselt ainult minu peas ja ajajooksul hakkasin sellest lähedamastele rääkima. Isa teavitasin oma plaanides umbes aasta ennem, kui taotluse YFU poole teele panin. Esialgu oli muidugi temapoolset kahtlemist palju, aga mina olin üsna kangekaelne ja nii ma praeguse hetkeni jõudnud olen. Põhjus, miks ma sellise seikluse ette võtan on seepärast, et mis mul kaotada on ja millal siis veel (minu vanus tiksub juba ka täis, et gümnaasiumis vahetusaastale minna saaks)? Leian, et selline ettevõtmine aitab mul paljudele mõtetele lahenduse leida, nii õpingute kui ka muus osas. Laiendab minu silmaringi, aitab kasvatada eneseusku ja võimaluse parandada oma suhtlemisoskust. Ja kui nüüd päris aus olla, annab selline aastaks ära minemine siinsele eluolule mõningase puhkuse, ma justkui võtaksin gümnaasiumis akadeemilise puhkuse, sest tagasitulles jätkan ma endast aasta noorematega. Lepingu allkirjastasime isaga jaanuari alguses, see tähendab, et tõesti enam taganemisteed ei ole, sest lepingu ülesütlemine ei ole enam niisama lihtne..
Blogi tegin mitmel eesmärgil:
1) et minu lähedastel oleks hea ülevaade minu tegemistest seal
2) annab kiirelt väga paljudele inimestele informeerituse minu kohta vahetusaastal
3) vahva oleks, kui tulevased vahetusõpilased saaksid siit julgustust ja innustust ning infot vahetusõpilaseks saamise kohta
4) jääb hea internetipõhine nö "mälestusteraamat"

Ma arvan, et kirjutan siia blogisse üpris täpselt millise teekonna pidin läbi käima, et praegusesse hetke jõuda. Omal ajal, kui hakkasin alles huvituma sellest tahtsin saada võimalikult palju infot, aga ainult väga vähestes blogides kirjutati kogu protsessist sisukalt. Tahan, et järgnevatel võpidel (vahetusõpilastel) oleks hea end kõigega kurssi viia. Mina tundsin end küll palju mugavamalt, kui hakkasin kandideerimistaotlust saatma ja teadsin juba enam-vähem, mis ees ootab.
Olge agarad unistama, neisse uskuma ja neid teostama!

Kohtumiseni :)
Johanna