Pühapäev, 12. juuli 2015

Tere Eestimaa!

Tere armsad lugejad ja kaasaelajad!

Olen tagasi kodumaal juba terve nädala. Minu kojusaabumine möödus üpris vaikselt, kuna 30h bussisõitu kloppisid mu ikka nii korralikult läbi, pluss viimase kolme nädala emotsioonid - et jäin täiesti haigeks. Esimesed kolm-neli päeva veetsin oma voodis palavikus ja peavaludes. Öösiti rahulikult magada ka ei saanud, unerütm oli ka segamini kõik. 

Vahetusvanemate ja sõpradega sai ilusti hüvasti ja jällenägemiseni öeldud. Kõik olime ikka täitsa kurvad ka, et aasta möödas on ja tuleb leppida tõsiasjaga, et ma Eestimaale tagasi sõitma pean. Soov peagi tagasi sõita on mul suur. 

Euroopast Euroopasse sõitvatel vahetusõpilastel on vahetusaasta maksumuse sees YES seminar. Mis pikalt välja kirjutatult on Young Europeans´ Seminar. Laager kestis 5 päeva ja alati on sellel ka teema, selle aasta teemaks oli siis põhimõtteliselt internetimaailm ja sellega seonduv. Sel aastal oli see üleaastate kõige suurem, oli 640 osalejat koos korraldajatega ja vabatahtlikega, õpilasi oli üle 500. Üks ülivinge nädal kus saime aega veeta veel oma vanade tuttavatega ja eestlasetega! Meid oli peaaegu kõige rohkem, muidugi sakslased sain nr 1 koha oma massiga aga meie 40-kesi väga alla ka ei jäänud. Kõik kogu aeg ütlesid, et eestalsi on nii palju siin. Me kõik hoidsime ka väga kokku ja käisime palju igal pool koos. Iga päev värvisime Eesti lipud omale põskedele ja olime muidu patriootlikud, lauldes niisama kõndides eesti laule või järjekorras oodates tantsisime. Eestlased on üks vägev rahvas ma ütlen! Mitte keegi teine ei olnud nii kokkuhoidev, vähemalt minule ei jäänud sellist muljet. Siis seal sai järves ujuda, ilmad olid super head. Kellel on suur huvi täpsema ülevaate kohta mis seal laagris toimus siis ma suunan teid ühe teise Jõgevamaa tüdruku blogilehele Kristi blogi

Siis mis ma veel lubanud olin, nendest positiivsetest ja negatiivsetest asjadest rääkida jah, et vahetusaasta kohta. No asualtöeldes mul ei ole üldse enam isu blogida ja see jääb minu viimaseks kirjutiseks siia. 

Vahetusaastast osa võtmine annab sulle sellise kogemuste pagasi, mida sa siin(kodus) edasi passides mitte KUNAGI omada ei saa! Nii lihtne see ongi. Sa satud igasugustesse olukordadesse kus sa oled üksinda endale ainsaks toe andjaks. Sa õpid ennast usaldama, sa õpid märkama, kui oluline on tänada inimesi ja omada ühiskonnas erinevusi. Sa võid sattuda sellistesse kohtadesse, kuhu sa isegi oma unenägudes sattuda ei oskaks. Mingil ajal võib tulla hullem koduigatsus ja kõik vastavas kohas, kus sa viibid, võib tunduda nii igav ja halb. Kuid siis õpidki kuidas sellest negatiivsest august välja ronida ja mitte oma ühte eluhead aastat maha magada. Tulevane võp, vahetusaastal olles sinu hinnangud peresuhetele muutuvad, ainult paremuse suunas. Ja veel ÜKS väga HEA asi, mis sa saad omale pärast vahetusaastat, see on YFU pere! Ei olnud nädalatki möödas, kui me üksteisega juba kohtusime. Nende inimestega sa tunned ennast nii õnnelikuna. Nad teavad täpselt mismoodi on olla võp. Ja nad ei väsi eales sind kuulamast, kui teised inimesed juba silmi pööritavad, kui sa oma vahetusaastast rääkida tahad!



Meie vabatahtlikud tõid musta leiba ja merevaiku!!!!

Lõuna oli kohe keskmisest väärtuslikuma tähendusega

Vahvad eesti plixid koos


Lihtsalt lahedad inimesed

Jalkamatsi magasime kõik maha

Plenary hallis mingi kogunemine

Kerstiga, ta juures olin aprillis Bremenis


Minu nunnukas Alina
                                       

Laagri maskott lendas aknast sisse



rong

Kõige väsinumad

Oli meeldiv bussipinginaaber

Tegime Poolas väikse shopingu

Ja väikse 40 matsiga mäki peatuse



Viimasele olemata ööle järgnes ühine hommikusöök

Kadunud õde oli Bulgaarias terve aasta

Kell pool 6 enne hommikusööki väike värskendav ujumine

Kokkuhoid missugune



ilusad 30 tundi oli sõitu koju

Eesti spiritit oli igal pool

Pildi autor: Jonatan Högström

Nii, head lugejad, ühesõnaga olen kodus tagasi, tuleb uuesti siinse eluga kohaneda ja vaatab mis uued hullustused peale tulevad. Tänan teid kõiki kaasa elamast!

Järgmiste seiklusteni!
Johanna