Kahe kuu pärast

Terekest!

Ongi läbi saanud minu esimene gümnaasiumiaasta. See oli huvitav, vahetevahel raske, tutvuste rohke, ennast arendav. Ja muidugi ei puudunud tervest sellest kooliaastast ootusärevus. Oodata oli nii palju: teadet stipendiumi kohta, pere kohta, toetajate kohta, vahetusaasta kohta üldiselt, oodata suve, mis nüüd ongi alanud!
Saan alustada oma teguderohke suvega Eestis, mis kestab ei rohkem ega vähem kui 8 nädalat.
Eelmises postituses rääkisin, et mulle on leitud pere. Oh, ma olen nii õnnelik, nad tunduvad väga lahedad olevat. Ema praegu käis USAs oma endise vahetustütre ülikooli lõpetamisel, minu meelest on see tohutult kena žest. Ja mul on nüüd niii palju õdesid, ma olen väga elevil, ma ei oskagi midagi praegu loota ega eeldada, et kuidas on elada õega. Tähendab, samal ajal elab seal peres veel ainult üks tüdruk, aga endised vahetusõpilased on ju põhimõtteliselt siis ka minu õed :) Ja praegu olengi suhelnud oma nö. "päris õega" (elab samal ajal minuga seal) tema nimi on Marion. Ja teiste õdedega, kes hetkel selle pere juures on Vanessa ja Morgane. Nad on nii armsad ja hoolivad. Vanessa rääkis kuidas tema, ema ja Morgane minu ja Marioni valisid. Nad olid natukene lohakad ja minu failidele läks kohvi peale, siis see oli justkui märk. Emaga ma veel korralikku vestlust pidada ei ole saanud, ta asjatab kuskil veel praegu ringi, aga ta küsis mu telefoni nr., seega varsti tuleb kõne, kus ma kaotan oma võime rääkida ja oskan ainult häälikuid vastu anda :D Mu õed ütlesid, et ma ei pea üldse muretsema keele pärast, see 2-3 kuuga on juba selge, aga see oli nende vaatenurgast, kes ei olnud varem saksa keelt üldse õppinud. Mul läheb see rutem ma usun :)
Ühel laupäeval sain Tartus kokku mõndade teiste tulevaste vahetusõpilastega, neist kellelegi ei ole veel pere leitud. Ja seal oli üks poiss, kes sõidab ka Saksamaale. Tema läheb keelelaagriga, mis kestab 2 nädalat. Aga huvitav on see, et me sõidame Eestist ära sama lennuga, ehk siis mida Johanna 2 nädalat seal teeb? :D Elame näeme, ütlen ma sellepeale.
Teate mis veel on naljakas, mu kool asub taaskord kodule väga lähedal, see sobib nagu valatult, 7-8 min jalgsi kõndimist. Ma olen ju sellega harjunud.
Ma vist ei olegi rääkinud mis selline seiklus maksab, ei ole teps mitte odav, 6015 eurot. See ja kõikide teiste maade hinnad on YFU kodulehel üleval ka. Puudu on veel 1400 eurot, aega on 10. juulini, igal juhul mulle piisavalt, et see raha kokku saada. Nüüd juunikuu lõpus tuleb ELO, jee :) Ma arvan, et järgmine postitus selle kohta tulebki, kui enne midagi vahvat edastada ei ole.
Sain õelt pildi meie koertest, oh üllatust neid on hoopis kaks :)

Abi und Damian 

Bye!

Mulle leiti pere

Tsauuu!

Ma olen rõõmus, olge teie kaa :) 
Mulle on leitud pere, kelle juures ma elama hakkan. Ma arvasin, et sellega läheb palju kauem aega, ma ei olnud muretsema hakanudki ega midagi, aga siis ühel päeval tuli meilile kiri "Võimalik vahetuspere".
See hetk, ma olin hämmingus, et tõesti nüüd ongi nii, et kõik on peaaegu valmis, et minna. Oli räägitud, et see võib väga kaua aega võtta, võimalik, et isegi juulini. Mina olingi sellega arvestanud, et ei ole vaja muretseda, pereta ma ei jää. Ja siis tuli see nii, et ma ei olnud oma pead vaevamagi jõudnud hakata. Väga vahva, väga hea, et nii on.
Elama hakkan Ida-Saksamaal Dresdeni linna lähistel, nii nagu praegu Puurmani ja Tartu vahe on. Ehk siis Tartu on Dresden ja Puurmani on Großröhrsdorf. Dresdenist Prahase on umbes 140 km. Üsna piiri lähedal elan. Perekond tundub väga lahe olevat, väike, aga aktiivne.
Peres on isa-Editor, IT-coach , ema-doctor ja poeg-välja kolinud. Nad on olnud pereks 15nele vahetusõpilasele ja võtavad iga aasta 2 õpilast. Jah, ka sel korral. Lisaks  minule on veel üks vahetusõpilane. Ma saan omale õe, kes üllatus-üllatus tuleb Šveitsist :D Ta on minuga sama vana, räägib emakeelena prantsuse keelt, õppinud saksa ja inglise keelt nagu mina. Mis siis veel, perel on olnud ka üks Eesti tüdruk, temaga olen facebookis ühendust võtnud ja temaga rääkides sain kinnitust, et see on hea pere. Pere huvialadeks on aiandus, suusatamine ja matkamine. Oh, ja neil on koer! See teeb mind eriti õnnelikuks, ma igatsen nii väga majapidamises koera. 
Tschüss-goodbye-до свидания-au revoir! Saksa-inglise-vene-prantsuse keelt kõnelevad nad :)

Nii see käib

Hei-hei!

Mul on hästi läinud, raha ka vaikselt koguneb (mis vaikselt, alles sain 500 eurot toetust!) ja kõik tundub igapäevaga aina tõetruumaks saama. Aga nagu eelmises postituses lubasin, annan ülevaate, mis vahetusõpilaseks saamisega kaasneb. Kõigepealt pead ise tahtma vahetusõilaseks saada. Sest kõige edukamalt saab vahetusaasta minna, kui sa ise oled asjast huvitatud, mitte vanemate sunnil sinna saadetud. Ja üht ma lisan veel, et kui loed siin ja tunned, et ei minuga ei ole selline asi mitte kunagi võimalik. Siis ma saan oma kogemuse põhjal öelda, et karta ei ole vaja, pealehakkamine sätib kõik muu tahaplaanile. Raha, mis on üldjuhul kõige suuremaks takistuseks, olen ma ise kogunud toetajate abil ja lisaks aitas stipendium.
Aga nüüd..

1. Mine YFU kodulehele (www.yfu.ee) leia sealt sõna TAOTLE ja ongi esimene samm tehtud, tegelikult sinna juurde läheb ka kiri endast ja soovituskirjad. Mina oma taotlust + sellega kaasnevat täitsin terve suve, sest ma ei julgenud seda koheselt ära saata, kiri endast sai valmis, siis seisis ja küpses kuni septembrini, mil tegin viimase lihvi ja saatsin paberid ära.
2. Ootasin kutset Valimispäevale. Kui esimesena saatsin neile paberkandjal enda tutvustuse, siis Valimispäeval oli YFUkatel huvi minuga silmast silma rääkida. Ma ütleks, et see päev on üks tähtsamaid hetki, sest seal langetatakse otsus, kas oled nende arvates valmis terve aasta üksi välisriigis elama. Seal olid ka teised tulevased vahetusõpilased kellega ühiselt mängisime mänge, tegime rollimängu ja omavahel arutades pidime leidma parimad lahendused olukordadele, mis vahetusaastal juhtuda võivad. Pärast ühist tegevust tulid igalühel eraldi intervjuud. Tavalisetele küsimustele vahelduseks küsiti pinget maandavaid küsimusi a la, kas sul kass on, palun tee tema häält :D ma ei hakanud seal kassi jäljendama. Oli küsimusi ka enda kohta ja kuidas vahetusaastat ette kujutan. Aa, ja seal küsiti mõned küsimused inglise keeles ka, aga seda põdeda ei ole vaja, ma oma vigase keelega sain ju rohelise tule sealt ;) Küsimused olid lihtsad ka, nt. kas koolis pakutav toit meeldib?
Valimispäev on tore, puhake end ennem ilusti välja ja olge rõõmsad ning jutukad.
3. Kahe päeva pärast sain vastuse, et olen programmi vastu võetud. Mina isiklikult ei tea veel kedagi, kes valimispäevalt edasi ei oleks saanud. Lisaks valiti mind ka stipendiumi kandidaadiks. Stipendiumi saamisel on ka agad, neid igalepoole minnes ei jagata. Kindel on, et Euroopasse minnes on võimalus saada ja siis kui lähed sellisesse riiki, kus Eesti YFUga pole keegi varem käinud (vist näiteks Lätis pole keegi käinud).
4.Kui saatsin neile vastu kirja, sisuga jah, siis kutsuti mind lepinguvestlusele. Ma käisin seal koos isaga novembrikuus, päev pärast sünnipäeva. Läksime koos Tartu YFU kontorisse, istusime ümmarguse laua taga, mina isaga ühel pool ja meie vastas istus YFU tegevdirektor Oliver. Sel hetkel läksin mina sinna lepinguvestlusele teadmisega, et ma sõidan Šveitsi, isaga oli ka räägitud, mõte oli hea. Seal rääkides oli ka kindel, et sõidan Alpidemaale, aga ei läinud nii... selgub hiljem. Lepinguvestlusel räägiti üksipulgi kõik lepingupunktid läbi ja sai ise vajadusel midagi küsida. Kusjuures, Oliver rääkis mulle seal Saksamaast, sest oli teada, et Šveitsi on ainult üks koht alles. Ja see üks koht oli poolenisti juba kinni, üks tütarlaps olevat Šveitsi lepinguga koju jalutanud ja mõtlemisaega palunud. Kaks päeva hiljem teatati, et see koht läks talle. Siis meenus mulle Saksamaa ja see hakkas päris huvitavas valguses mulle paistma.
5. Teavitasin YFUt oma valiku osas, nad valmistasid lepingu ja see tuli allkirjastada. Sellega oli ka probleeme, seda saab digitaalselt ka teha, aga muidugi on Johannale väljastatud defektiga ID-kaart, mis ei lase allkirju panna. Läks veel kauem aega, sest tuli oodata lepingut paberkandjal. Jaanuarikuus sai kolm x paljudele paberitele alla kirjutatud.
6. Sain rahvusvahelise faili, see on pikk ja põhjalik fail õpilase kohta: kool, huvid, pere, sõbrad, harjumused, pildid, kiri host familyle, läbipõetud haigused, arsti allkiri. Seda on vaja, et pere leida.
7. Eelorientatsioon (ELO), see on paaripäevane vahetusaasta eelne laager. Seal räägitakse veel kõik üle (reeglid, viisad, kindlustus, mida kaasa võtta jne.) Minul on see 27-29.06.
8.Sõit Saksamaale, kindlad lennukuupäeva ei ole paika veel seatud, aga esmane kuupäev on 3. august!?

Lõpetuseks midagi motiveerivat :)

Minu värvilised abipalved, mida olen saatnud üle 100

Kuulmiseni!