Pühapäev, 12. juuli 2015

Tere Eestimaa!

Tere armsad lugejad ja kaasaelajad!

Olen tagasi kodumaal juba terve nädala. Minu kojusaabumine möödus üpris vaikselt, kuna 30h bussisõitu kloppisid mu ikka nii korralikult läbi, pluss viimase kolme nädala emotsioonid - et jäin täiesti haigeks. Esimesed kolm-neli päeva veetsin oma voodis palavikus ja peavaludes. Öösiti rahulikult magada ka ei saanud, unerütm oli ka segamini kõik. 

Vahetusvanemate ja sõpradega sai ilusti hüvasti ja jällenägemiseni öeldud. Kõik olime ikka täitsa kurvad ka, et aasta möödas on ja tuleb leppida tõsiasjaga, et ma Eestimaale tagasi sõitma pean. Soov peagi tagasi sõita on mul suur. 

Euroopast Euroopasse sõitvatel vahetusõpilastel on vahetusaasta maksumuse sees YES seminar. Mis pikalt välja kirjutatult on Young Europeans´ Seminar. Laager kestis 5 päeva ja alati on sellel ka teema, selle aasta teemaks oli siis põhimõtteliselt internetimaailm ja sellega seonduv. Sel aastal oli see üleaastate kõige suurem, oli 640 osalejat koos korraldajatega ja vabatahtlikega, õpilasi oli üle 500. Üks ülivinge nädal kus saime aega veeta veel oma vanade tuttavatega ja eestlasetega! Meid oli peaaegu kõige rohkem, muidugi sakslased sain nr 1 koha oma massiga aga meie 40-kesi väga alla ka ei jäänud. Kõik kogu aeg ütlesid, et eestalsi on nii palju siin. Me kõik hoidsime ka väga kokku ja käisime palju igal pool koos. Iga päev värvisime Eesti lipud omale põskedele ja olime muidu patriootlikud, lauldes niisama kõndides eesti laule või järjekorras oodates tantsisime. Eestlased on üks vägev rahvas ma ütlen! Mitte keegi teine ei olnud nii kokkuhoidev, vähemalt minule ei jäänud sellist muljet. Siis seal sai järves ujuda, ilmad olid super head. Kellel on suur huvi täpsema ülevaate kohta mis seal laagris toimus siis ma suunan teid ühe teise Jõgevamaa tüdruku blogilehele Kristi blogi

Siis mis ma veel lubanud olin, nendest positiivsetest ja negatiivsetest asjadest rääkida jah, et vahetusaasta kohta. No asualtöeldes mul ei ole üldse enam isu blogida ja see jääb minu viimaseks kirjutiseks siia. 

Vahetusaastast osa võtmine annab sulle sellise kogemuste pagasi, mida sa siin(kodus) edasi passides mitte KUNAGI omada ei saa! Nii lihtne see ongi. Sa satud igasugustesse olukordadesse kus sa oled üksinda endale ainsaks toe andjaks. Sa õpid ennast usaldama, sa õpid märkama, kui oluline on tänada inimesi ja omada ühiskonnas erinevusi. Sa võid sattuda sellistesse kohtadesse, kuhu sa isegi oma unenägudes sattuda ei oskaks. Mingil ajal võib tulla hullem koduigatsus ja kõik vastavas kohas, kus sa viibid, võib tunduda nii igav ja halb. Kuid siis õpidki kuidas sellest negatiivsest august välja ronida ja mitte oma ühte eluhead aastat maha magada. Tulevane võp, vahetusaastal olles sinu hinnangud peresuhetele muutuvad, ainult paremuse suunas. Ja veel ÜKS väga HEA asi, mis sa saad omale pärast vahetusaastat, see on YFU pere! Ei olnud nädalatki möödas, kui me üksteisega juba kohtusime. Nende inimestega sa tunned ennast nii õnnelikuna. Nad teavad täpselt mismoodi on olla võp. Ja nad ei väsi eales sind kuulamast, kui teised inimesed juba silmi pööritavad, kui sa oma vahetusaastast rääkida tahad!



Meie vabatahtlikud tõid musta leiba ja merevaiku!!!!

Lõuna oli kohe keskmisest väärtuslikuma tähendusega

Vahvad eesti plixid koos


Lihtsalt lahedad inimesed

Jalkamatsi magasime kõik maha

Plenary hallis mingi kogunemine

Kerstiga, ta juures olin aprillis Bremenis


Minu nunnukas Alina
                                       

Laagri maskott lendas aknast sisse



rong

Kõige väsinumad

Oli meeldiv bussipinginaaber

Tegime Poolas väikse shopingu

Ja väikse 40 matsiga mäki peatuse



Viimasele olemata ööle järgnes ühine hommikusöök

Kadunud õde oli Bulgaarias terve aasta

Kell pool 6 enne hommikusööki väike värskendav ujumine

Kokkuhoid missugune



ilusad 30 tundi oli sõitu koju

Eesti spiritit oli igal pool

Pildi autor: Jonatan Högström

Nii, head lugejad, ühesõnaga olen kodus tagasi, tuleb uuesti siinse eluga kohaneda ja vaatab mis uued hullustused peale tulevad. Tänan teid kõiki kaasa elamast!

Järgmiste seiklusteni!
Johanna

Laupäev, 27. juuni 2015

Viimased nädalad Saksa kodus



Uhuuu!


Vähem kui kahe nädala pärast olengi tagasi Eestimaal! Olen juba väga ärevil ja rõõmustan ennast Eesti üle palju :)
Lühidalt veel mis siin lõpupoole teoks on olnud, enne, kui siis veel päris tagasisõidust või vahetusaasta olemusest rääkima hakata.

Koolis oli juuni teisel nädalal Abituuriumil nö. lapsepõlvepäev. Kus nad siis peale 5-ndat tundi õues koolihoovis trikitasid ja muusikat lasksid, komme viskasid ja meid veega pritsisid. Minule tundus väga lahe, aga kohalikud nii huvitavana seda enam ei leia, olevat pea iga aasta täpselt see sama.


Siis kunagi käisime sõbrannadega pildistamas. Üks tüdruk vajab pilte enda töödest portfoolio jaoks ja siis me katsetasime, ma ei tea kas ta tegelikult ka midagi head sai, aga meil on vähemalt Lydiaga sõbrapilte nüüd :D










Siis 13.juuni oli Dresdenis üks tantsushow. Ma ei tea kas aasta alguses mainisin, aga et käisin ka Dresdenis Jazz-tantsu tegemas, aga kuna kogu värk nii kulukaks muutus, siis ma lõpetasin ära. Sõbranna jäi seal ikka edasi käima, nutuisu tuli küll, kui teda tantsimas nägin. Tahan kaa!! Üliarmsad olid pisikesed lapsed, kes ka seal tantsisid, nii asjalikud ja neid üldse ei huvita kui sassi läheb, nii siirad, nagu alati. Pärast seda sain veel oma Hiina sõbranna Tongiga kokku, käisime poodides ja ma ostsin omale lisaspordikoti kojusõiduks. 
Sellel nädalavahetusel siis oli meil külas ka õde Türgist. Ta tuli Saksamaale Hamburgi kaheks kuuks intensiiv saksa keele kursust tegema. Nii armas tüdruk. Siis käisime kogu perega pitsat söömas ja veini joomas.
Pühapäeval oli wunderilus ilm ja me päevitasime basseini ääres. Ana(Mehhikost) pidi küll kahjuks tööl olema, aga Sandra tuli Thomasega meie juurde ja siis chillisime kõik seal. Aa ma sain siis nende cabrioga ka sõita. Muidugi ma kõrvalistuja olin, aga selline auto on tõesti mõnus kui päike paistab ja hea tuul juukseid sasib. Õhtul grillisime ja oli hunnik inimesi meie juurde kogunenud.


Siis eelmine nädal ma käisin ülivähe koolis, sest mul ei olnud lihtsalt enam energiat hommikuti üles tõusta. Lasingi lihtsalt üle, keegi õnneks midagi ei ütle. Nii hea oli magada nagu normaalne inimene, kuigi olin siis ka kell pool 9 üleval juba, kaks tundi kauem ikka kui muidu peaks. Ilmad ka nii halvaks siin muutunud. Sajab sajab sajab, 14 kraadi.


Eelmisel neljapäeval käisime emaga koos ühes poes ostuööl. Te ei kujuta ette mis ta tegi meile õega kingituseks! Ballikleidid! Mul jäi suu lahti, kui ta seda ütles, et ta need meile kingib. See lihtsalt oli temast ülimalt lahke. Mul on lihtsalt maailma parim hostema!!! Aga seal oli väga lahe, me kõik proovisime kleite ja tulime kabiinist välja ja siis kõik andsid oma hinnangud ja oh, nüüd peab keegi mind ballile kutsuma palun :D


Eelmine reede oligi üks päev kus ma kooli ei jaksanud minna. Siis alustasin oma asjade pakkimisega, võimatu missioon 11. Nagu Eestis olles mõtled et oumaigaad kuidas ma terve oma siinse elu kohvrisse pakin ja kuskile mujale aastaks sõidan. Siis nüüd siin tekib küsimus et kui kiiresti on inimene võimeline omale nii palju asju soetama üheteistkümnekuuga?? Või on asi lihtsalt minus, või minu soos :D igal juhul vaakumkotid teie olete minu sõbrad eesoleval kojusõidul. 
Reedel pidasin ka väikese ärasaatmispeokese sõbrannadega. Käisime basseinis ujumas kuigi ainult 15 kraadi oli õues, vesi oli 25 siis. Just hea vees olla. Siis pärast küpsetasime ise omale pitsasid, igast erinevaid varjante, kellele seenteka, kellele hakklihaga, nii ja naa kôik oli võimalik. Mul oli hea meel et Mama sellel õhtul kodus polnud, sest köögis valitses kaos, Papat õnneks see ei huvita, ta tahab lihtsalt et lõpuks kui söödud sa köögi korda teeksid :D oli väga tore õhtu, mõned neist jäid isegi ööseks mu juurde.


















Laupäeval oli siis kaua oodatud üritus Elbe peal, on üks laev mis sõidab 5 h Elbe peal koos muusikaga. See oli ärasaatmis kink õe ja ta mehe poolt. Huvitav kas eestis ka sellist asja eksisteerib? Väga lahe oli see õhtu :) nii tänulik oma õekesele!



Ja nüüd ongi viimane nädal pere juures ja siin igavas koolis. Mul on mingi viimne lõpuenergia sees. Suudan ennast hommikuti ikka üles ajada ja siis siin koolis veel korralikult käia. Ma teen seda, et õpetajatega hüvasti jätta ja õpik tagasi anda. Ja iga päev pakin samm sammu haaval. Olen kõige aeglasem pakkija. Kapi olen suutnud ära koristada! Juba teavitasin sõbrannadele siin et mul mõningad asjad mida ma hea meelega ära annaks! 
Nädala lõpus lähme veel pere tuttavate poole grillima, sinna samma kohta kus septembris seda liha umbes 15-20h grillisime, mmm... Ja sinna jääme ööseks. Ning pühapäeval tahame minna kanuutama!! Ning siis esmaspäev Mama sõidutab mind Berliini YES seminarile, mis tõotab ka veel ülivinge nädal tulla siin Saksamaal koos 500 teise vahetusõpilasega!! Ning siis 34 h bussisõitu koju, jeiii :) :) 
Pange palun puukütte saun sooja, tehke hakklihakastet värskekartuliga ja suitsetage mulle palun rääbist! Ma ei jaksa enam neid "super" nuudleid siin sisse ajada :(
 *****päev hiljem*****
Viimane nädalavahetus jookseb, eile läksime täna tulime grillimast perega. Praegu pakin ja tegelen muu saja asjaga ja homne lähme kanuutama! Esmaspäeva keskkpäeval hakkame siis Berliini poole YES seminarile sõitma!

Peatse kohtumiseni!
Johanna

Teisipäev, 9. juuni 2015

Eelmine nädal ja nädalavahetus


Eelmine nädal oli kuidagi väga hea, et tõsi olla. Õues lõõmas 30 kraadine soojus, koolis jäid pidevalt tunnid mul ära ja nii saigi mõned päevad nädala sees koju jääda. Hostisa oli eelmisel nädalal ka reisil. Nimelt ta hobiks on mootorrattaga sõitmine ja siis ta käiski koos sõpradega Itaalias ringi sõitmas terve eelmise nädala, 2000 km ringis olevat sõidukilomeetreid tulnud. Ta ise jäi väga rahule.

Aga kuna siin on ka ikka juuni selline juba kooli lõpupoolne aeg siis nad kirjutavad igast teste ja eksameid siin veel. Ning eelmine nädal olidki 10ndatel klassidel mingid kirjutised kus siis rohkem õpetajaid juures peab viibima ja nii meil ka tunnid ära jäid. Muidugi on mul siin lihtsam tunde ära jätta ka kui kohalikel, nt kui mul on ühel päeval 5 tundi ausfall ja siis kaks tundi oleks tundi siis muidugi ma ei viitsi selle pärast kooli tagasi minna. Praegusel nädalal jäävad mu kõik vene keeleld ära sest 6.klassis projektide nädal ja siis lihtsalt ei toimu tunde. Minu koolis käimine on siis úldse eraldi natukene stressi tekitav teema. Kuna mu tunniplaan ei klapi üldse 11. klassidega. Sest vahepeal on tund väikeste saksa keeles ja siis väikeste vene keel ja siis jälle oma klassiga ja siis lihtsalt jääb tund ära ja mul iga päev üllatus kui kooli lähen. Koolis rutiini ei ole ammu kohanud. Ma mingeid töid ei ole ka enam ammu kaasa viitsinud kirjutada, sest enamjaolt alati nad kirjutavad kaks tundi tööd aga siis ma pean nt teise tunni ajal minema saksa või vene tundi koos väikestega. Kodutöid kui teen siis ainult vene keeles. Маня зовут Юханна. Я говопю нормално по русски.

Õnneks veel ainult 2 pool nädalat siin koolis. Aga kahju sest siis saab ka aeg peres otsa. Mehiko õega on klapp ka okei, tore tüdruk on. Ta on tegelt pool sakslane, ta isa on mehiklane. Nädalavahetusel käisimegi koos ões Sandraga ühel grillimisel Elbe jõe kaldal, lihtsalt oled ja naudid hetke ja viskad pilku Dresdenile, ning mõistad kui võrratusse linna sa ikka sattunud oled. Aga Dresden on selline rahulikuma õhkkonnaga linn, elanikke kõigest pool miljonit, sama nagu Bremen.





Kodukene


Mulle meeldivad siinsed tänavad
Kodutänav, vasakul aed näha

Mu poose kuningas siin

Minu aken teine korrus vasakul



Grillimisel

Tänud, heale ilmale
Anaga


See pilt ei anna päriselu vaadet edasi kahjuks :(



Õed koos




Päikest!