Neljapäev, 20. november 2014

Sünnipäeva eri

Hallo!

Tegelikult pean tunnistama, et tegu on pettusega ja järgnevas postituses midagi erilisemat ei ole, kui on eelnevates olnud. Lihtsalt erilisemaks võibolla teebki ainult see, et mul on sünnipäev täna. Et inimesed, kes minuga sellel päeval kontakti ei saa, aga siis oleks neil tore justkui mind kuulata (lugeda). Tahan saata tervisi vanaisale ja Silvile!

                                                                     *****************
Saksamaa-Saksamaa, kuhu te niimoodi jõuate?? Eelmisel nädalal jäi 6 tundi ära, see on juba täiesti arvestatava koolipäeva pikkus. Ja tean eelmisest nädalast inimesi kellel oli mõnel päeval ainult 4 tundi või siis kaks.
Seda nädalat olen ikka samas vaimus alustanud, esmaspäeval kooli jõudes selgus, et kahte esimest tundi polegi. Järgmisel hommikul kooli jõudes ka tundi pole, poole päevapeal samuti tundi pole. Ei ma saan aru, et 11.klassis enam koolikohustust pole ("Kümme aastat kestab õppimiskohustus Saksamaal, Soomes, Leedus, Hispaanias ja Ungaris." on öelnud endine haridusminister Tõnis Lukas) aga miks siis ka jorutada niimoodi mõttetult Saksa noorte aega? Eestist ma saan aru, kui valid gümnaasiumi tee, siis saad 3 aastat järjest sellist tampi, et higimull otsa ees ja aju töötab ka magades. Aga see mis siin on on väga lebo(lihtne). 
Naljakas on see, et kohalikud ise mõtlevad et nende elu on raske :D et rasked koolipäevad ja midagi. Nad ei peaks Eesti koolipingele küll vastu, minu isiklik arvamus.
Ärge nüüd valesti aru ka saage, mulle meeldib siin - tunda uuesti 5. klassi elu. Et päevad nii lühikesed, õppimist väga ei ole. Vot kodustetöödega - neid eksisteerib siin ainult minimaalselt, matemaatikas üks pisike ülesanne jääb ainult. Muudes ainetes no jäetakse, aga ma ei pea neid nii olulisteks.
Ja et kust ma leian aega blogi kirjutamiseks, just nendel hetkedel kus tulevad vabad tunnid ootamatult. Vahest ka tunnis, kui igav on. 

Siin oldud aja jooksul olen leidnud ikka erinevusi Eesti ja Saksamaa vahel. Nüüd tahaksingi välja tuua mõned erinevused.
Esimene ja kõige ebameeldivam erinevus, kool algab pool 8, see pool tundi varem on ikka liig. Ma ealeski ei arvanud, et keegi kunagi pool 8 võiks kooli minna. Kell 8 tundus ka palju varem, kui 8.10. (põhikoolis algas hiljem, Eestis)
Teiseks, siin on rohkem vaheaegu: sügisvaheaeg on 2 nädalat, jõuluvaheaeg on 2 nädalat, suusavaheaeg veebruaris on ka 2 nädalat, aprillis vaheaeg on poolteistnädalat, siis tuleb veel kevade lõpupoole kaks pikka nädalavahetust ja see aasta 13. juuli saavad nad suvevaheajale mis kestab 6 nädalat. Kokkuvõtvalt on sama mis Eestis vaheaja nädalate arv, aga nende jaotussüsteem meeldib mulle Eesti oma ikka rohkem. Sest Eestis on võimalik ikka nii koolist välja puhata, et suudab nimisõna kool isegi ära unustada.
3) Neil on siin üks pikk lõunasöögipaus - 30 minutit. Neil on ka sööklamoodi asi siin, aga seal midagi head ei pakuta. Ja ma ei tea mitte ühtegi inimest 11. klassist kes seal söömas käiks. Seal tavaliselt istutakse niisama, kui vabatund või oodata vaja...
4) Nad hoiavad siin kooliust lukus. Kui ma olen kolmandaks tunniks kooli läinud siis on uks alati lukus ja tuleb oodata õpetajat või kui keegi seespoolt näeb sind siis nad avavad ukse. Spordihoone uks on ka lukus, see ei ole praktiline. Ma selletõttu hilinesin ükskord tundi, see ei olnud minu süü, et uks liiga vara kinni oldi pandud.
5) Koolitunnid on igavad - olgu see võib olla liigselt minu seisukohalt mõjutatud, aga noored ei paista ka kunagi kuidagi lõbusamad olevat, või see atmosfäär. Õpetaja tuimalt jutustab oma teemat, õpilased on paid ja kuulavad, no mis jama ausalt :D Ütlen päris ausalt, et mõnikord ma jään täitsa tukkuma, no nii rahulikult räägivad.
6) Hindamissüsteem on 1-6, üks on parim hinne ja kuuega oled läbi kukkunud. Oma statistika alusel saan öelda, et keskmiselt saadakse hindeks 3. Lihtsalt kui ma inimestelt uurinud olen kuidas läks, on alati hinne 3 vastuseks öeldud. Igas töös on võimalik saada maksimaalselt 15 punkti. Iga töö, igas aines! Päris igav ju :D kunagi ei saa 20 punkti saada.. 
7) Siin süüakse makarone palju rohkem/tihti. Ma olen siin olnud aja jooksul kodus kartulit söönud umbes 5 korda. Jah, muudel aegadel sööme makarone/pasta/nuudlid või leiba ja salatit.

                                                          *******************

Eile oli vaba päev. Taaskord püha, midagi usuga seotud. Ja see on ainult Sachsenis, siis kooli ei ole, poed on kinni. Internetist leidsin, et siis sellel päeval mõned usklikud veedavad palvetades ja mitteusklikud veedavad päeva pere või sõpradega. Meie veestime selle päeva küpsetades küpsiseid. Tõsine tööpäev oli, Hommikul pool 11 alustaime ja õhtul pool 6 lõpetasime. Tegime ära 30 kg tainast. Väga ulmeline kogus. Aga küpsised tulid maitsvad kõik. Alguses ma ikka panin rõhku ilusatele küpsistele, olin kaunistaja, siis hiljem oli juba tüdimus peal ja sai väga suvaliselt kookoshelbeid ja šokolaaidlaaste peale visatud. 

Tänasel hommikul tuli hostema mind äratama. Siis kui läksin vannituppa ootas uksel kaart, eesti keeles peale kirjutatud, palju õnne sünnipäevaks! See oli parim näha unise peaga võõras kohas oma keelt. Õde oli meisterdanud selle. Kööki minnes ootas kingitus laual, sain salli mis sobis tänasesse päeva valatult, ehteid ja küünelakke :) Kooli jõudes ja klassi astudes lauldi mulle inglise keeles sünnipäeva laulu. Ja sain ühe pisikese isetehtud kingituse - käevõru/pael. Koju jõudes avasin kaks pakki, mis olid saadetud. Siis käisime õega toidupoes ja ostime asju koogi jaoks. Tema hakkas mulle kooki tegema ja mina tegin palju skype inimestega. Sain lüüa virtuaalselt klaasi kokku kodustega ja hiljem hostvanemate kojujõudes ka realses elus klaasid tõsta :) homme õhtul lähme perega restorani tähistama ja laupäeval lähen sõpradega peole.













Olge vahvad edasi!                                                                                                                          

Laupäev, 15. november 2014

Vana maja

Tere!

Teate ma sain teada, et ma elan väga iidses majas, see on 110 aastat vana, valminud 1904. aastal. Vau, või mis, hakkas ükskord huvitama, et kui vana see maja tegelikult on. Sest see ei näe selline välja, et keegi võtaks ennast kokku ja teeks meelega omale nii suure maja ja nii kõrgete lagedega ja kõik see milline see maja on. Aias on kaks puud ka nii vanad, üks on see tamm..



Tänav rongijaamast koju

 Eelmine koolinädal oli väga igav, aga lühemate päevadega. Kahel hommikul jäid kaks esimest tundi ära, see tähendab, et siis saan 2 tundi kauem magada. See kaks tundi toob päeva algusele totaalse erinevuse, 6.30 ärgates, olen unine ja üldse mitte motiveeritud kooliks. Aga 8.30 ärgates, täitsa nagu tahaks kooli minna. Siis ühel päeval oli mingi karneval koolis, üle Saksamaa on 11.11 alati mingi karneval, loomakostüümid ja niisama mingid tegelased jooksid koolis ringi. Siis olid klassid ümber korraldatud ja ühes 5. klassi saksa keeles polnud meile pinki, siis õpetaja ütles, et võtke paus, tore.

Koolis ma joonistan, või siis kirjutan tahvlilt maha. Aga kui õpetaja räägib pole ma ikka veel suuteline seda vihikusse kirjutama. Bioloogias on mul tunne, et olen Hiinas ja lülitan ennast täiesti välja, õpetaja ainult räägib ja kui on smart tahvlile kirjutatud, siis see näeb nii halb välja et ma lihtsalt loobun. Selleks tunniks on mul joonistusprojekt mõeldud, lihtsalt kirtseldan vihikusse, vähemalt on mul tegevust. Aga kaua enam ei viitsi joonistada, tahaks raamatut lugeda, aga ma näen nii kohaliku moodi välja, et õpetajad võtavad mind teistega võrdväärselt.(aravan kui tegemist oleks aasia rahvaga siis lastakse tal rohkem minegid mid asju teha, et kui ta üldse mitte aru ei saa) Tegelikult ma teen seda kõike asutusest teiste vastu, väga ülbe oleks hakata oma joru tunnis ajama, ja ma ju tegelikult päris mõistmatus keskkonnas siiski ei ole. 

Keelest siiski tahan juba kõike aru saada! Inimesed teevad nalja, ma ei saa ju aru :( tahan ka tunnis grupitöödes aidata ja näidata et ma oskan ka midagi teha. Ma lihtsalt olen, kardan, et inimestel viskab varsti üle juba. Igapäevane suhtlustasand on omandatud igal juhul. Ajavormid ja mitmusekõnevorm võiks selgemaks saada. Aega ju on! Küll ta tuleb.


Inglise keel, ainuke tund kus mu kõnevõime reaalselt ära kaob,
kõik kolm keelt lähevad segamini

Muidu juba hakkab lähenema jõuluaeg, tegevustegraafik tiheneb. Peaaegu igal nädalavahetusel on meil midagi. Juba hakkab jõuluasju kogunema.
Aa, 19. november on siin vaba päev, siis me küpsetame terve päeva mingeid jõuluküpsiseid. Võisime sõbrannasid ka külla siis kutsuda :) 


Mu mets/park



Ma ei ole üldse jutukas, mulle tundub. Mis te teada tahaksite?

Olge vahvad!
Johanna

Esmaspäev, 3. november 2014

Vaheaeg

Halli-hallo!

Minu kaks nädalat sügisvaheaega on lõpule saanud. Selle kahe nädala jooksul olen palju teha ja näha jõudnud. Võib täitsa edukaks lugeda selle puhkuse. Esimesel nädalal veetsime rohkem aega kodus ja rahulikult olles. Käisime kaks korda kinos, ühe korra Mehhiko vahetusõpilasega ja teine kord sõbrannadega koolist. Ning ühel õhtul käisime ka teatris hostemaga. Mingi eriline tatritükk see ei olnud, komöödia, aga üsna halvasti lavastatud. Kuan ma täpselt kõigest aru ei saanud ja naljakas väga ei olnud oli aega jälgida kõike muud, kehahoiakut ja miimikat.

Eelmisel laupäeval sõitsin õega Hamburgi lähedal asuvasse linna, Buxtehude. Seal elab üks teine vahetusõpilane Šveitsist, kes on päriselus õe sugulane, nad teevad samal ajal vahetusaastat. Siis me käisime te,aga koos ühel kohalikul peol, tore õhtu oli. Muudel päevadel külastasime Hamburgi ja Buxtehudet. Ühel korral saime Hamburgis kokku kahe teise vahetusõpilasega, tüdruk Norrast ja Leedust. Tore oli kohata, mina nägin neid esimest korda, aga juttu jätkus ja väga meeldiv oli. Mingil õhtul käisime Buxtehude kohalikus kinos ühte Saksa filmi vaatamas. Väga tavaline komöödia oli, labaste naljadega, mõtlema ei pidanud üldse. Aga see kino ise oli nii armas. Üsna väike ja toolid olid teistsugusemad kui suurlinna kinos ja ekraan oli ka väiksem. Aga filmi sai ilusti ära vaadatud. 

Pärast Hamburgi oli aeg asjad kokku pakkida ja kolmapäeva õhtupoolikul sõitsime kõik Dresdenisse, meiega liitus veel üks teine Šveitsi vahetusõpilane. Käisime ka esimest korda koos nendega Dresdenit uudistamas kui turistid. Dreden on ikka nii ilus, mulle meeldib, ootan juba väga-väga jõululaata. Siis käisime ka ühes teises linnaosas mis oli hoopis kui teine maailm, palju pisikesi poekesi ja söögikohti ja erinevaid inimesi. Ülilahe, me lähme sinna koos kunagi tagasi, aga see koht ei paistnud väga selline välja kus õhtupimeduses tahaks jalutada, pigem päevane koht. 

Siis möödunud reedel, halloweene õhtul tähistasime koos õega oma sünnipäeva. See läks edukalt ja üsna rahulikult. Saksa noored, vähemalt need kes meie sünnal olid, olid nii rahulikud. Aga lõbus oli ka ikka. Ulme mõelda, et ma varsti oman ametlikult täiskasvanu staatust... 

Igaljuhul nüüd on mul hulga pilte meie käikudest, nautige ;)

Hamburgis üks lahe indialaste pood,
tegid alet, sest me kohalikud pole

Buxtehude, 40 000 elanikku

Käisime Elbe kanalis
Meie pea kohal voolas Elbe jõgi(voolab seal praegugi)

Hamburgi raad

Sadam, Elbe

Hamburg

Buxtehude kino reklaam

See lahe pood, ruum UV-valgusega

Hambrgi armas tänav

Alice kass, Buxtehudes

Dresdenis

Mingi Dresdeni ajalooline vaatamisväärsus
(Ei tea üldse Dresdeni ajaloo kohta palju)

Kui ma ei eksi, siis ooperimaja



Dresden-Neustadt
värvid

Siin on nii ilus sügis, temp. 10 kraadi ringis
See on Dresdenis üks huvitav koht

Olge vaprad edasi!
Johanna