Sünnipäeva eri

Hallo!

Tegelikult pean tunnistama, et tegu on pettusega ja järgnevas postituses midagi erilisemat ei ole, kui on eelnevates olnud. Lihtsalt erilisemaks võibolla teebki ainult see, et mul on sünnipäev täna. Et inimesed, kes minuga sellel päeval kontakti ei saa, aga siis oleks neil tore justkui mind kuulata (lugeda). Tahan saata tervisi vanaisale ja Silvile!

                                                                     *****************

Saksamaa-Saksamaa, kuhu te niimoodi jõuate?? Eelmisel nädalal jäi 6 tundi ära, see on juba täiesti arvestatava koolipäeva pikkus. Ja tean eelmisest nädalast inimesi kellel oli mõnel päeval ainult 4 tundi või siis kaks.
Seda nädalat olen ikka samas vaimus alustanud, esmaspäeval kooli jõudes selgus, et kahte esimest tundi polegi. Järgmisel hommikul kooli jõudes ka tundi pole, poole päevapeal samuti tundi pole. Ei ma saan aru, et 11.klassis enam koolikohustust pole ("Kümme aastat kestab õppimiskohustus Saksamaal, Soomes, Leedus, Hispaanias ja Ungaris." on öelnud endine haridusminister Tõnis Lukas) aga miks siis ka jorutada niimoodi mõttetult Saksa noorte aega? Eestist ma saan aru, kui valid gümnaasiumi tee, siis saad 3 aastat järjest sellist tampi, et higimull otsa ees ja aju töötab ka magades. Aga see mis siin on on väga lebo(lihtne). 

Naljakas on see, et kohalikud ise mõtlevad et nende elu on raske :D et rasked koolipäevad ja midagi. Nad ei peaks Eesti koolipingele küll vastu, minu isiklik arvamus.
Ärge nüüd valesti aru ka saage, mulle meeldib siin - tunda uuesti 5. klassi elu. Et päevad nii lühikesed, õppimist väga ei ole. Vot kodustetöödega - neid eksisteerib siin ainult minimaalselt, matemaatikas üks pisike ülesanne jääb ainult. Muudes ainetes no jäetakse, aga ma ei pea neid nii olulisteks.
Ja et kust ma leian aega blogi kirjutamiseks, just nendel hetkedel kus tulevad vabad tunnid ootamatult. Vahest ka tunnis, kui igav on. 

Siin oldud aja jooksul olen leidnud ikka erinevusi Eesti ja Saksamaa vahel. Nüüd tahaksingi välja tuua mõned erinevused.

Esimene ja kõige ebameeldivam erinevus, kool algab pool 8, see pool tundi varem on ikka liig. Ma ealeski ei arvanud, et keegi kunagi pool 8 võiks kooli minna. Kell 8 tundus ka palju varem, kui 8.10. (põhikoolis algas hiljem, Eestis)
Teiseks, siin on rohkem vaheaegu: sügisvaheaeg on 2 nädalat, jõuluvaheaeg on 2 nädalat, suusavaheaeg veebruaris on ka 2 nädalat, aprillis vaheaeg on poolteistnädalat, siis tuleb veel kevade lõpupoole kaks pikka nädalavahetust ja see aasta 13. juuli saavad nad suvevaheajale mis kestab 6 nädalat. Kokkuvõtvalt on sama mis Eestis vaheaja nädalate arv, aga nende jaotussüsteem meeldib mulle Eesti oma ikka rohkem. Sest Eestis on võimalik ikka nii koolist välja puhata, et suudab nimisõna kool isegi ära unustada.
3) Neil on siin üks pikk lõunasöögipaus - 30 minutit. Neil on ka sööklamoodi asi siin, aga seal midagi head ei pakuta. Ja ma ei tea mitte ühtegi inimest 11. klassist kes seal söömas käiks. Seal tavaliselt istutakse niisama, kui vabatund või oodata vaja...

4) Nad hoiavad siin kooliust lukus. Kui ma olen kolmandaks tunniks kooli läinud siis on uks alati lukus ja tuleb oodata õpetajat või kui keegi seespoolt näeb sind siis nad avavad ukse. Spordihoone uks on ka lukus, see ei ole praktiline. Ma selletõttu hilinesin ükskord tundi, see ei olnud minu süü, et uks liiga vara kinni oldi pandud.

5) Koolitunnid on igavad - olgu see võib olla liigselt minu seisukohalt mõjutatud, aga noored ei paista ka kunagi kuidagi lõbusamad olevat, või see atmosfäär. Õpetaja tuimalt jutustab oma teemat, õpilased on paid ja kuulavad, no mis jama ausalt :D Ütlen päris ausalt, et mõnikord ma jään täitsa tukkuma, no nii rahulikult räägivad.

6) Hindamissüsteem on 1-6, üks on parim hinne ja kuuega oled läbi kukkunud. Oma statistika alusel saan öelda, et keskmiselt saadakse hindeks 3. Lihtsalt kui ma inimestelt uurinud olen kuidas läks, on alati hinne 3 vastuseks öeldud. Igas töös on võimalik saada maksimaalselt 15 punkti. Iga töö, igas aines! Päris igav ju :D kunagi ei saa 20 punkti saada.. 

7) Siin süüakse makarone palju rohkem/tihti. Ma olen siin olnud aja jooksul kodus kartulit söönud umbes 5 korda. Jah, muudel aegadel sööme makarone/pasta/nuudlid või leiba ja salatit.

                                                          *******************

Eile oli vaba päev. Taaskord püha, midagi usuga seotud. Ja see on ainult Sachsenis, siis kooli ei ole, poed on kinni. Internetist leidsin, et siis sellel päeval mõned usklikud veedavad palvetades ja mitteusklikud veedavad päeva pere või sõpradega. Meie veestime selle päeva küpsetades küpsiseid. Tõsine tööpäev oli, Hommikul pool 11 alustaime ja õhtul pool 6 lõpetasime. Tegime ära 30 kg tainast. Väga ulmeline kogus. Aga küpsised tulid maitsvad kõik. Alguses ma ikka panin rõhku ilusatele küpsistele, olin kaunistaja, siis hiljem oli juba tüdimus peal ja sai väga suvaliselt kookoshelbeid ja šokolaaidlaaste peale visatud. 

Tänasel hommikul tuli hostema mind äratama. Siis kui läksin vannituppa ootas uksel kaart, eesti keeles peale kirjutatud, palju õnne sünnipäevaks! See oli parim näha unise peaga võõras kohas oma keelt. Õde oli meisterdanud selle. Kööki minnes ootas kingitus laual, sain salli mis sobis tänasesse päeva valatult, ehteid ja küünelakke :) Kooli jõudes ja klassi astudes lauldi mulle inglise keeles sünnipäeva laulu. Ja sain ühe pisikese isetehtud kingituse - käevõru/pael. Koju jõudes avasin kaks pakki, mis olid saadetud. Siis käisime õega toidupoes ja ostime asju koogi jaoks. Tema hakkas mulle kooki tegema ja mina tegin palju skype inimestega. Sain lüüa virtuaalselt klaasi kokku kodustega ja hiljem hostvanemate kojujõudes ka realses elus klaasid tõsta :) homme õhtul lähme perega restorani tähistama ja laupäeval lähen sõpradega peole.

Olge vahvad edasi!