Saksamaa eripärad

Hallo! 

Elades teises kultuuris märkad ikka mis on teistmoodi, kui kodukultuuris. Nii ka minul siinse elamis ajaga on mõningad Saksale omapärased asjad silma jäänud. Ülesloetleda teile oskan neid asju millega ise kokku olen puutunud. Kirjutan igast punktis ka natuke pikemalt, järjekord kuidas need asjad tulevad on täiesti suvaline.

Kiirteed. Saksamaa on teada ja tuntud autode maa. Nad toodavad turvalisi ning kiireid autosid. Ning ega 82 miljoni elanikuga riigis ei saakski autosi omada ilma kiirteedeta, arvan ma. Autod sõidavad kogu aeg ja pidevalt, lisaks ka kõik kaubaautod ühes Euroopa otsast teise sõidavad läbi Saksamaa.

Enamjaolt on kiirteed 6 realised, harvemal juhul ka 4 või ainult 3 realised. 

Reegel kiirteedel liikumisel on, et kes kiiremini tahab sõita hoiab tee vasakusse ritta ja kel aega see sõidab parempoolses reas. Muidugi tuleb ka peeglitest jälgida, et kui keegi kiiremini su selja taha ilmub oleks hea talle sõidurida vabaks teha, muidugi võimaluse korral. Nad ikka osakavad siin hoogu maha ka võtta. 

Mulle endale meeldivad kiirteed, kindlasti üks punkt mida ma igatsema jään. Isegi autoga on võimalik kiiresti kohale saada siin, sest kiirused algavad kiirteedel 110st. Minu tippkiirus on olnud midagi 180km/h. Muidu on selline 120-140 sõidukiirus.

ühtesuunda 3

                              

Rongid. Märtsis Berliinis keskaastaseminaril olles pidid kõik võpid võtma ennast gruppidesse riigi asukoha järgia la Põhja-Euroopa, Mehiko, Hiina, Lõuna-Euroopa jne. Ülesanne oli joonistad oma grupis unistuste linn. Ja kõigil õpilastel oli pildile joonistatus üllatus-üllatus, rongiliiklusühendus. Ühesõnaga rongid on siis ka väga suuresti kasutusel ühissõidukina. Rongiga saab väga ruttu kuhu tarvis. Need sõidavad siin pea igast külast läbi. Rongid on siin nagu Eestis bussid kastusel. Aga siin on erinevad rongi stiilid olemas. On kiirrongid ja siis nagu sellised maakonna liinid :D Eestis nagu bussile öeldakse nii. Et noh see rong millega ma koju sõidan linast sõidabki ainult Dresden-Kamenz ja minu peatus jääb nende kahe koha vahele.

Hamburgi rongijaam

                             

Prügi sorteerimine. Meil on kodus palju prügikaste. Köögis neli tükki lausa. Eraldi tuleb siin visata kile-/tetrapakendid, paber, biolagunev ja olmeprügisse läheb see kõik mis mujalt üle jääb.Leian selle süsteemi üsna tõhusa. Eestis saab prügikast koguaeg täis, sest kõik läheb ühte ämbrisse. Siin viime prügi maximaalselt 2 korda nädalas välja, ja siis ka mitte kõiki neid sorte. Kõige rutem saab plastpakendite ämber täis.Teisena võiks öelda et biolagunev ja siis tuleb paber. Õues on siin ka prügikast paberile, olmeprügile ja kilel/plastile.Mulle meeldib et siin prügi nii sorteeritakse.Selline harjumus võiks Eestisse ka levida, siis oleks tip-top.Ja muidu avalikes kohtades leiad ka alati neli prügikasti kõrvuti ja erinevat värvi ka, kollane,roheline, sinine ja punane. Taara,paber, olme ja plast. 

Pühapäev puhkepäev. Sellega ma mõtlen siis, et pühapäeviti kuskile toidupoe poole sa oma samme küll sedama ei saa hakata. Need lihtsalt ei ole avatud. Nii ka kaubanduskeskused. Eks kuskil võib erandeid olla, aga suuremosa on alati suletud. Minul sellega prbleeme ei ole siin veel tekkinud, sest ei ole olnud vajadust pühapäeval poodi minna aga Eesti ühiskonna pela emõtlema hakates, siis see kuidagi ei läheks hästi läbi. ME ei osta niiväga toitu planeerides kodudesse valmis nagu ka siin neil kombekks on. 

Toidupood

                                

(Usu)pühad. Saksamaa on olnud väga usklik riik, on ka praegu. Aga siiski, mitte niivõrd tugevalt. Mul on sselle aasta jooksul siin vähemalt 10 päeval olnud koolivaba sest siin on usupüha. See nädal onka homme on see püha ja siis reede nad ostsustasid ka kooli kinni hoida ja siis saabki jälle ühte pikka nädalavahetust nautida. Sügisel oli selliseid hetki ja nüüd mais jälle, 25 mai on ka vaba.

Leiva-saiapätsid. Mu hostpere arvates ei ole neil siin head leibaja jasaia viilutatuna poes müügil. Valge röstsai jah, aga seda minu pere ei osta . Nad ostavad pätsi rukkijahust tetud leiba. Ja siis seda peab ise lõikama, on üsna tüütu, kuigi ma olen sellega juba siin oelades harjunud. Leiva koorik on alati väga kõva, ei loe kas leib ise seest on pehme või kõva. KEesti kodus ma ei armasta rukkileiba, me kodus ka ei söönud seda, oli kas mustleib või penleib või mingid muud leivad. Kuna siin valida mul millegi muu  vahel ei ole siis ega viriseda ka ei anna, olen hakanud täitsa seda leiba söööma hakanud.. Aga ootan juba täita, et saada Eesti musta leiba, eriti maasuitsusingi ja aiast korjatud salatilehe ja tomatiga, mmm see on alles üks hea leib. Ootan et saaks uuesti leiva söömist nautida. 

Abenbrot. (õhtuleib) Tüüpiline Sakslaste värk on süüa õhtusöögiks leiba. Seetõttu seda ka kutsutake ska Abenbrot iks sest see on nagu leib mis süüakse õhtul. On peresid kes ainult alati leiba söövadki õhtuks, aga minu peres me ikka suure nälja korral teeme korralikuma sooja toidu omale. Tavaliselt On salat ka selle juures siis ikka. 

See on tegelikult hommikusöök, hommikuti on brötschenid
need rohkem saia moodi

          Tschüss!
Johanna