Mõelda vaid, et juba on aeg nii kaugel, mul on hakanud jooksma viimane kuu oma hostperses ja umbes-täpselt kuuaja pärast olen Eestimaa pinnal tagasi.
Hullumeelne, et üks aasta nii kiirelt minna võib, on olnud üks imetore aasta mis on õpetanud mulle palju, palju minu enda kohta, saksamaa kultuuri, teiste kultuuride, uue keele, muutnud mind avatumaks, olen muutunud osavamaks uute kontaktide loomisel, olen mõistma hakanud tänulikkuse väärtust ja kui oluline on seda inimestele välja näidata ja üldse kui oluline on näidata oma emotsioone, kui tähtis on veeta aega oma lähedastega, öelda neile et nad on sulle kallid, naeratada tavalistele inimestele tänava peal, mitte uskuda klišeesid vaid kuulata tõtt, olla avatuma meelega erinevate inimeste suhtes.
Lihtsalt tohutult, kui see aasta oleks minu elust välja jäänud ei omaks ma niivõrd suurt tutvusringkonda pea, et igal kontinendil meie Maal.
LIHTSALT PARIM OTSUS MINU ELUS!
Ma tahan tänada oma perekonda veel kord, minu perekond ei ole ainult minu isa ja minu vend, ma olen lihtsalt ümbritsetud kõige toredamate inimestega. Mul on kõige armsamad vanavanemad, ma oman kahte ülitoredat tädi, kellel on kõige asjalikumad pojad, kes on minuga lapsepõlvest saati tegelenud. Mind samuti õpetanud. Ning ma arvan, et igalühel ei ela nii vingeid sugulasi Vilajandis, kes on igal momendil nõus aitama ja samuti toetama. Kõiki neid inimesi on minu elus tegelikult veel ja veel. Minu lähedased inimesed ka Puurmanis, kes on mind aidanud ning toetanud juba varasematel aegadel. Enda olulisi sõpru ja kallist Leenat (ma tean et officially üks e) ei saa ma ka kuidagi unustada, sest teie olete need kes saate alati minu esimese emotsiooni pahvakud, nii positiivseid kui ka negatiivseid.
Lihtsalt teadke, et ilma teieta ei oleks ma seda retke kodust eemale rännata ette võtnud, kõik teie olete mind erinevatel aegadel kuidagimoodi julugstanud ja vaprust andnud. AITÄH kallid inimesed!
**************************************
Nüüd aga jõuan oma viimase nädalavahetuse juurde. Meil toimus Re-Entry seminar Sachseni õpilastele redest-pühapäevani. Seal oligi siis põhiteemaks seatud meie tagasi sõitmine kodumaadele. Kuidas peaks ennast ettevalmistama, milliseid ootusi omama, mis tunded see tekitab, mida kaasa võtta mida maha jätta (materiaalselt kui ka mõtteviisilt). Ja muidugi saime ka aega üksteisega veeta. Pühapäeval tulid hostvanemad meile järgi, aga enne seda siis olime neile ühe programmi välja mõelnud, tantsisime eri rahvuste tantse neile ja rääkisime ja tänasime ja laulisme cup songi. Siis oligi aeg mõndade inimestega pärsi hüvasti jätta.
Koos Rumeenia tüdrukuga |
Rumeenia ja Moldova |
Meie maja |
Jaapan näitas tantsusamme :D |
Jaapan, Egiptus ja Thailand |
Programmi organiseerimine |
Kogume mõtteid |
Italiano, tantsusammud |
Bye bye!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar