Kui lähed vahetusaastale, siis lähed elama uude kultuuri. No see on teada värk, et uus kultuur. Lihtsalt mõnes maailmapunktis erineb see tunduvalt Eesti omaga ja mõne koha kohta sa ei oskagi mingeid üllatavalt suuri erinevusi välja mõelda. No näiteks, minnes vahetusaastale Aasiasse või Lõuna-Ameerikasse või hoopis Aafrikasse, siis sa oskaksid juba ette mõelda, et see mis seal toimub on ikka täiesti erinev. Juba enne minekut suudad ennast ära lainestada sellele. Tundub, et nii on isegi lihtsam seal juba kohal olles neid kultuurierinevusi teadmiseks võtta.
Saksamaa tundus mulle alguses sama mis Eesti. Noh, et Euroopa riik ja päris lähestikku ning mingeid dramaatilisi erinevusi ei ole. Ega ei olegi, inimesed on ikka enamjaolt valged(minu kandis), alguses on inimesed natukene kinnised ja omaette hoidvad, 4 aastaaega jne. Aga just need pisikesed erinevused, need võivad üllatada, aga siis lihtsalt teadmiseks võtta. Lisaks Saksa kultuurile õpin mina tundma läbi minu õe natukene Šveitsi kultuuri ja tema seevastu Eesti oma. Tihti, kui leiame midagi erinevat mainime kuidas see toimib meie kodumaal. Täitsa huvitav on.
Keel on teinud hüppelise arengu võrreldes sellega mis seisus ma aasta tagasi koolitunnis olin või oma esimesel nädalal siin. Ma saan inimestest hästi aru, vahepeal ikka tekib segaseid kohti, aga siis palun korrata ja inimesed kasutavad teisi sõnu. Rääkimine on ka paremaks läinud kõvasti. Ma ei karda vigu teha ja leian, et see aitab palju kaasa. Kuna siis ma ikka räägin rohkem, kui koguaeg mõelda kas räägin õigesti või vigadega. Koolitunnis on teistmoodi, praegu üldse koolis ikka on selline lihtne. Lihte, sest kõike kaasa ma ei tee. Nagu kunagi juba ütlesin, neile meeldib analüüsida ja tekste lugeda. Enamjaolt on tekstid üsna spetsiifilise sõnavaraga. Mingid ajaloolised tekstid või poliitilised. Räägivad rahudest või relvastusest ja no keeruline, sest uusi sõnu on palju.
Muidu üldiselt mul on ikka kõik hästi. Esimene nädala vaheaega sai läbi. Käisin kaks korda kinos, ühe korra teatris (komöödialavastus oli, erilisi emotsioone ei tekitanud, suht külmaks jättis, lavaline liikumine oli ka igav), veel küpsetasin õega Hamburgi jaoks ja puhkasin ka muidugi. Siis tuleme sealt 4kesi tagasi, kaks teist vahetusõpilast koos meiega, siis peame oma sünnipäeva koos koolisõpradega ja algab uuesti kooliaeg.
Täna siin päike paistab, aga muidu on ikka ka täitsa sügis kohale jõudnud. Tuul on jahedam.
Keel on teinud hüppelise arengu võrreldes sellega mis seisus ma aasta tagasi koolitunnis olin või oma esimesel nädalal siin. Ma saan inimestest hästi aru, vahepeal ikka tekib segaseid kohti, aga siis palun korrata ja inimesed kasutavad teisi sõnu. Rääkimine on ka paremaks läinud kõvasti. Ma ei karda vigu teha ja leian, et see aitab palju kaasa. Kuna siis ma ikka räägin rohkem, kui koguaeg mõelda kas räägin õigesti või vigadega. Koolitunnis on teistmoodi, praegu üldse koolis ikka on selline lihtne. Lihte, sest kõike kaasa ma ei tee. Nagu kunagi juba ütlesin, neile meeldib analüüsida ja tekste lugeda. Enamjaolt on tekstid üsna spetsiifilise sõnavaraga. Mingid ajaloolised tekstid või poliitilised. Räägivad rahudest või relvastusest ja no keeruline, sest uusi sõnu on palju.
Muidu üldiselt mul on ikka kõik hästi. Esimene nädala vaheaega sai läbi. Käisin kaks korda kinos, ühe korra teatris (komöödialavastus oli, erilisi emotsioone ei tekitanud, suht külmaks jättis, lavaline liikumine oli ka igav), veel küpsetasin õega Hamburgi jaoks ja puhkasin ka muidugi. Siis tuleme sealt 4kesi tagasi, kaks teist vahetusõpilast koos meiega, siis peame oma sünnipäeva koos koolisõpradega ja algab uuesti kooliaeg.
Täna siin päike paistab, aga muidu on ikka ka täitsa sügis kohale jõudnud. Tuul on jahedam.
Puhake ka! |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar