pühapäev, 12. oktoober 2014

Matk Alpides

Olen siin juba kaks kuud olnud ja mõelda, et aeg läheb nii kiiresti- 9 kuud on veel jäänud. Praeguse hetkeni olen kogu aeg tundnud, et see oli minu parim otsus seesugune hullus ette võtta ja aastaks kõik muu sinnapaika jätta. Lihtsalt mina ja minu aasta.
Muidugi ei oleks ma praegu siin parimat aega veetmas, kui ei oleks minu suurepäraseid toetajaid. Siinkohal tahan tänada veel ja veel nende inimeste ees, kes mind toetasid ja minu tegudesse uskusid! Ja oma perekonda ja sõpru, kes toetasid minu ideed ja aitasid seda hulga paberimajandust tõlkida või üle vaadata.


Mul ikka endale tuleb praegu ka vahest mõte peale, et no kus ma olen ja kas kõik toimub reaalselt minuga. Näiteks tulin vahetusaastale Saksamaale, aga eelmise nädala veetsin otsapidi Austrias oma hostperega. Ma olen ülimalt tänulik oma hostpere ees, et nad selliseid tegevusi mulle võimaldavad. Sest see ei ole üsna tavapärane, et kui lähed vahetusaaatale, siis saad samal ajal korrag kahte riiki avastada.

Me läksime Austriasse eelmine reede vara hommikul autoga, koerad olid ka kaasas. Ilmad olid superilusad ja soojad. Austerlased ise ka rääkisid, et suvi oli halb ja vähe päikest ja nüüd sügisel ilmus see päike järgi, temperatuur oli 20 kraadi ringis vahest isegi üle. Kõik saime näole ja kätele kerget jumet juurde.
Vanemad on ise selles samas kohas juba 20 korda puhkusel käinud, seega neile see juba tuttav koht. Sügiseti on selle hotelli restoranis gurmeenädal, ning seekord me viibisime seal selle ajal. Päeva ajal käisime mägedes matkamas ja õhtuti lasime oma maitsemeeltel naudingut tunda.
Kahel õhtul oli pidulikum ja pikem söömine. Need olid siis need tõelised gurmeeõhtud :D keeruline seletada, saan öelda, et oli kahte moodi õhtusööki. Kas neljakäiguline ja sa said valida ise supi ja pearoa. Või siis kuuekäiguline ja sa ei saanud ise midagi valida. Kõik sõid sama asja ja vahepeal siis tutvustati rooge ja neid veine mis millise roa juurde kuulub ja kuidas paremini need maitsed välja tulevad ja midagi sellist. Aga see oli kõik austria saksa keeles, see ei ole üldse see mida sakslased räägivad. Aga mis ma siin ikka vatran, las pildid räägivad enda eest:) 

Ja muidugi mäed-mäed, mulle nii meeldivad.
Nüüd pildid..


Pudelisisu kahes klaasis


Poolel teel


Alpid

"Johanna, kas sa ikka tead, et Milka lehma pole päriselt olemas?"

Puhkepaus


Kepikõnd





Sellised hütid olid igapäev meie eesmärgiks



Hostisa- hostema
Üks nendest pidulikematest õhtutest

Verivorst gurmeestiilis, maitses hää

Teise õhtu 3 esimest käiku

ja 3 viimast käiku

Saadan kõigile tervitusi!
Bis bald!
Johanna

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar