kolmapäev, 6. august 2014

Laagris kohal

Järgnev tekst on kirjutatud 2he eelmise päeva jooksul, mitte praegu ühekorraga. Palun mitte pahandada kirjavigade pärast kuna wifi aeg mida leidsime on väga piiratud. Me leidsime kuskilt restost wifi ja lunisime passwordi, suur jamamine oli see, aga saime kätte. Siin on lõbus ja väsitav samaaegselt.

Esimesel lennul. 

Pagas oli korras, mina piiksusin pikalt turvakontrollis, paluti jalanõud isegi ära võtta, aga ma ikka piiksusin. Katsuti läbi, lasti üle ka metalliotsijaga. Moraal igal juhul on see, et krunniga ei tasu lennureisile minna, nallid on metall :D kuna nad sealt midagi ei leidnud, sain võtta oma asjad ja edasi kõndida. Otsisime oma värava koos teiste võpidega üles ja ootasime oma lendu. 
Ja teate, see tunne tuli alles lennukis kiirendamise ajal, siis kui Eestimaa minust järjest kaugemale jäi. Kõik oleme nii elevil :) Meid ootab ees midagi täiesti uut, mida me heameelega vastu võtame. 
Mul käib pea kõvasti ringi, aga ma arvan, et vähesest toidust ja vähesest unest tingitud.

Teine lend. 
Kopenhaageni lennujaam on nii kallis, täiesti mõttetu. Fancysid poode täis, mida keegi ei külasta. Lend Copenhagen-Hamburg oli veel väiksema lennukiga kui esimene lend. Pisikesed lennukid satuvad tihedamini õhuaukudesse. Kui lennukilt maha saime läksime lindi juurde kus pagas hakkab liikuma, saime oma asjad kätte. Lennualast väljaminnes ootas meid 2 vabatahtlikku, kes viisid meid laagripaika. Nende auto peale panime oma asjad ja ise läksime teisega kaasa, rongi ja bussiga. 
Ma olen nii väsinud,  ma ei ole 24h sõba silmale saanud, silmalaud lihtsalt on nii rasked ja ma ei jaksa neid lahti hoida. Hamburgi äärelinnad midagi erilist ei ole, haljastusele pole rõhku pandud, rohi ja puud, asfalt- muud midagi. Jäin magama, äratati kui olime laagripaika jõudnud, väikelinn. Oleme mingis yfu hostelis või asjas. Me eestlased olime esimesed kes kohal olid. Kõigile meile esimeseks suureks pattumuseks oli wifi kättesaamatus. Lukustatud wifi on yfu tööasjadeks "bossidele" kes siin on. Ehk siis nädal aega võõrutuslaagrit, keegi meist ei ole vaimustuses sellest.
Käisin teise Eesti tüdrukuga seda linnakest uudistamas juba, minu jaoks on siiski wau, aga tema on saksas varem käinud ja ütles, et see suht keskpärane ja ei ole midagi erilist, oooh ma tahan Dresdenisse jõuda juba! 
Siin hostelis on mingi muu noortepunt veel oma üritusega, ameeriklased. Nad grillisid õues ja me mängisime võrku ja nad kutsusid lihtsalt liha ja vorstikesi sööma ja nii me sisse sulandusime. Inglise keelt nii hea kuulda, paljud teised võpid kehitavad õlgu kui inglise keeles räägime :D aa üks saksa keelse Šveitsi tüdruk tuli Saksamaale vahetusõpilaseks?! Nagu miks, see ju raha raiskamine minu meelest.  

Teine päev läbi, nii väsitav on see. Väsitav see, et sa kuuled mingit keelt mis saab sinu teiseks "emakeeleks" aga sa ei suuda läbi seedida seda kõike infot mida räägitakse. Siis on prantslased, ungarlased, soomlased, taanlased- kõik räägivad oma keelt omavahel nagu meie eesti keelt. Ja siis veel, et suhelda võõramaalasest vahetusõpilasega sa pead rääkima inglise keeles, sest sellest saavad vähemalt peaaegu kõik aru. Aga ma ütlen praegu on keelega minul isiklikult raske. Kuna minu talendigeeniks ei ole keelte tundmine ja tajumine. Niii väsinud jään magama, homme uus päev mil peab jälle kõiki ajurakke  liigutama, mõistmaks mis infot meile edastada tahetakse.

Tsau

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar