Sõit-sõit pere juurde ja kodus

Hei!


Taaskord, tekst on otse sündmuspaigalt üles kirjutatud, seega imelik ajavorm.
Laager oli nii tore, viimane õhtu, aah see oli seda väärt, et ma praegu nii väsinud olen. Laagripaigast sõitsime kõik koos suure bussiga 45min Hamburgi rongijaama. Sealt edasi Berliini, sõidan koos oma õega, nägin teda, istume küll eraldi kohtadel, aga ta rääkis midagi rõõmsalt ja mina lihtsalt naeratasin ja ütlesin "jaa" Ta on nii rõõmus ja särav terve aja, mis mina teda näinud olen :) Räägib tublisti saksa keelt, paremini kui mina, inglise keele osas ei tea veel. Aga praegu käis just piletikontroll. Üle vahekäigu istuv pere andis oma paberist pileti, aga inimesed kes minu kõrval istuvad ei teinud teist nägugi, seega ma ei teagi kas ma oleksin pidanud talle selle andma või mitte.
Ma küsisin enda kõrval istuvatelt inimestelt kas seda on oluline näidata, aga nad ütlesid, et mitte. Jee, võtsin julguse kokku :) Aga et mis siis mulle hetkel kõige suuremat huvi pakub. Meie rongi pidi väljuma 12.39, aga hoopis lahkus 13.39. Nii ja teema selles, et see sõidab peaaegu 2 tundi ja järgmise rongini oleks aega olnud 9 minutit, aga 60 minutit on peaaegu 6 korda 9 minutit. Seda on liiga palju, et me jõuaksime järgmisele rongile. Kohale jõudes saame teada mis saab :)
Jah jõudsime Berliini hiljem, seega tuli uus plaan mõelda. Me olime Marioniga mõlemad õnnelikud, et esimene rong hilines, sest 9 minutiga ei oleks seal midagi ära korraldanud. Aitäh, et see nii juhtus. Siis Berliinis läksime infolaudaja uurisime asja. Saime uuele rongile, tund aega hiljem. Siis tegi mu armas õde ettepaneku kohvikusse minna, seal jõime värskelt pressitud apelsinimahla. Ja eriti armas oli see zešt, et ta ütles, et teeb mulle välja ja et see on kingitus :) Väga vahva! Kui olime kohvikusse oma 4 kohvriga koha sisse võtnud, helistasin ma meie emale. Ma sattusin nii paanikasse. Sõnad ei tulnud suust välja ja puterdasin, tundsin kuidas näost punaseks tõmbusin. Siis andis toru õele ja ta rääkis paremini nendega. Andsime teada, et jõuame hiljem Dresdenisse. Ema kõlas telefonis nii armsalt ja hoolitsevalt :) Hea on see, et mu õde väga ei räägi inglise keelt. Siis ei ole mul kõrvalepõiklemis võimalust ja ma pean ennast kokkuvõtma ja hakkama saksa keelt praktiseerima, see on väga hea. Enam ma väga ei põe ka, et mida ma räägin. Teen saksa-inglise segu praegu.
Aa ja kui me uuele rongile saime ei olnud enam meie kohad seal kus eelmisel sõidul oleksid olnud. Seega me uurisime kuhu siis ja öeldi et ees pool (3 vagunit edasi) on vabu istmeid. Kuna aega oli vähe pidime läbi rongi need vagunid läbima, ei väsi meenutamast, oma 2 suuure ja 2 väiksema kohvriga, leidisme kohad ja nüüd on hästi. Sõidame Dresdeni poole. Me mõlemad oleme väga väsinud. Ma arvan, et essal õhtul lihtsalt vajun vooidisse magama ja suuresti avastama hakkan alles järgmisel päeval.


-6 tundi hiljem kirjutatud-


Heh. Et vajun voodisse magama, eih :D me läksime peole, perekonna tuttaval oli 50. juubel. Aiapidu, vääga fancys majas. Hostema ütles, et see üsna uus maja. Ja oligi, väga moodne, moderne. Aias oli telk üleval, toitu pakuti palju ja mitte niisama, vaid nende sooja hoidvate aluste pealt, Siis aias olid need sellised joogitoetamiseks väiksed kõrged lauad. Kaetud valge linaga. Kohe kõrval oli bassein. See oli väga-väga peen. Aga meie Marioniga olime just rongilt tulnud, ei saanud ennast pesta ega sättidagi :D jah, kohe visati pea ees vette. Sest ega vanemad meil kõrval passinud. Tutvustati teistele noortele ja vanadele ära ja siis me olime seal :D see oli hea, mulle meeldis. Kui laagris ma ei rääkinud üldse saksa keelt siis nüüd siin kodus tahan enamvähem ainult seda rääkida. Marionilt õpin palju :) Ja vanemad on nii lahedad, väga meeldivad. Öösel koju jõudes näidati meile kaks tuba, üks esimesel korrusel, teine korrus kõrgemal. Toad on erineva välimusega ja sisustusega. Et kuidas siis jagada? Tegin hostisale ettepaneku loosi tõmmata. Lühike tikk alumine tuba, pikem tikk ülemine tuba. Mina alustasin, tõmbasin pikema.

Pühapäev oli esimene täispikk päev kodus. Hommikul magasime kaua jaksasime, mingi kell ma kuulsin kellukese helistamist, siis tulin voodist välja. Käisin pesus ja siis oli hommikusöök. See oli tagasihoidlik. Sai, moosid, singid, vorstid, juust, tee, nutella. Pärast homikusööki ema näitas ära kuhu must pesu panna ja näitas kogu maja. See on niii suur maja. Siin on 4 korrust. Esimesel on köök, elutuba, hostvenna tuba, Marioni tuba, WC. Teisel korrusel on minu tuba, hostvanemate magamis-,vannituba ja garderoob, siis on üks ruum koos miniköögiga ja elutoaga vanaemale, kui ta külla tuleb, veel on ka siin korrusel minu ja õe vannituba :) 3.korrusel on teine elutuba kõigile, külaistemagamistuba, ema tööruum, köök, vannituba. 4. korrusel on saun. Hästi pisikene maja, jaa ma tean :D Aga esimese päeva juurde tagasi, kui majale oli ring peale tehtud läksime õue. Aed on ka suur, bassein isegi. Aias on väga palju vanu pudi ja põõsaid, mis on väga-väga suured ja iidsed näevad välja. Maja ise paistab ka väga iidne välja, uksed majas on vanaaegsed ja aknad on klaasist ja puidustraamiga. Aiale tiiru peale teinud otsustasime basseini minna, sest õues oli päris soe 26 kraadi :) Kell oli selleks ajaks juba pärastlõuna ja külla tuli ema õde oma perega ja mingi muu peretuttav. Mängisime basseinis lendavat taldrikut, päevitasime, kirjutasin uusi sõnu oma sõnadevihikusse, rääkisime. Pärast grillisime ja sõime palju head toitu. Õhtul küsisime kas meil internetti oleks võimalik saada, et kodustele kirjutada, siis anti meile wifi parool ja nüüd nett olemas :)

Teisel päeval ehk esmaspäeval kui ärkasime olid vanemad tööle läinud, ainult maalrid tegid remonti elutoas kui alla läksime. Kuna meile ei oldud näidatud kus mis asub alustasime köögi läbiotsimisega, eesmärgiga leida saia, mida me ei leidnud. Siis sõime kellogsid(krõbinad) ja banaani. Siis uudistaime veel korra maja peal ise ringi ja asusime 3. korrusele elutuppa ja vaatasime saksa telekanaleid, õppisime uusi sõnu ja pidasime plaani mida homme(kolmapäeval) linnast(Dresdenist) osta. Mingi aeg tegime 2 tundi uinakut ja kui ärkasime oli ema kodus ja tegi süüa. Hostvend näitas meile kus rongijaam ja kool asub. Kolmapäeval lähme rongiga Dresdenisse sim-kaarte ostma ja mulle uut telefoni. Ja kool algab alles kolme nädala pärast, 1. septembril, mis on hea :)


Tervitused! Järgmine postitus nii ruttu järgi ei tule, ma lihtsalt olin oma postitustega maha jäänud interneti puudumise tõttu.