Ülevaade laagri nädalast

Kui me tähelepanu olime sellele apsakale pööranud, tekkis sinna öösel midagi õigemat.

Ühel päeval midime oma riiki tutvustama, Skype ja kollase kassi kohuke

Ich bin Johanna und meine Familie leben in Dresden.

Lauenburg, Elbe ääres.

YFU rongijaamas hõivas natukene ruumi.

Tervitus, olen õnnelikult oma uude koju jõudnud, kuna laagris interneti võimalust väga ei olnud, ei saanud ka koheselt teile kõike edastada. Nüüd olen oma toas, oma uues voodis, mis on nii suur :) Kopeerin siia edasi selle, mis laagri ajal üles kirjutasin.

Dienstag-teisipäev (5.08)
Täna tunnen ennast juba paremini, aru jah ikka veel mõhkugi ei saa, aga olen esimesest šokist üle saanud. Nüüd tegin omale uute sõnade vihiku, tegelikult saksa yfukad andsid need meile uute sõnade jaoks ja mina kasutan selle kohe ära. Praegu on nii, et kui toredad sakslased minuga räägivad ma naeratan neile ja pingutan oma ajusid, nii tugevalt, et nad saavad aru isegi, et tegelikult ma ei saa midagi aru :D Aga minu sõnavara on väikene küll, olen päris pahane enda peale, et ma ei õppinud neid sõnu põhikoolis usinasti -_-
Siin on palju selliseid õpilasi, kes ei saa midagi aru :( oma AG-s(Arbeit Grupp) gruppijuht küsib midagi kõigilt ja siis on suur vaikus, kärbse lendamist on ainult kuulda, awkward.
Täna oli meil mitu lahedat mängu. Üks oli kaardimäng, meid jagati väikestesse gruppidesse ja läksime oma gruppidega eraldi ruumidesse. Meile seletati kaardimäng lahti, hakkasime mängima, mängu ajal rääkida ei tohtinud. Mängu võitja liikus uude ruumi ja minu ruumi tuli asemele uus mängija mujalt ruumist. Point oli selles, et mängu oli seletatud erinevate reeglitega erinevates gruppides. Aga rääkida ei tohtinud. Ühesõnaga see mäng pidi meile näitama seda, et mis tundeid tekitab kui oled uues kultuuris ja see ei sarnane sinu kodumaa omaga ja sa ei saa kohe aru kuidas sa käituma pead, teised teevad hoopis teistmoodi.
Mängisime ühte suurt "lauamängu". Olime meeskondades, iga number lauamängul vastas ühele küsimusele, kokku 50 küsimust, veeretasid täringut, said küsimuse ja siis pidid erinevate korruste pealt üles otsima selle numbriga lipiku kus sinu nupp seisis. Siis lugesid sealt sellele küsimusele vastuse. Minu meeskond jäi teiseks :)
Õhtust tegevust saime ise 4 erineva asja vahel valida, ma valisin Slackline, see on nagu köielkõndmine, kahe puu vahele on pandud pael, mis on pingule tõmmatud ja siis sa astud sinna peale ja üritad peal püsida ja kõndida ning hoiad tasakaalu. See tundub lihtne, aga ei ole üldsegi nii. See vajab kõvasti pingutust, et seal püsida. Sain teadlikuks, et minu tasakaal ei ole kõige parem.


Kolmapäev - õnne päev(6.08)
Tänase päeva tippsündmus oli wifi leidmine. See ei olnud üldse kerge. Tegelikult oli see kõik nii, et yful oli meile mingi mäng mõeldud, kus pidime minema linnapeale ja inimestelt küsimusi küsima Saksamaa kohta ja midagi sellist. Me tegime enamuse küsimustest ära ja siis jõudsime Elbe jõe äärde tänavale ja seal oli üks restoran ja me läksine sinna küsima wifit. Et kas saaksime parooli. Kõigepealt öeldi jah, minge istuge õues ja saategi, aga ei nii see ei toiminud. Siis küsisime ühelt töötajalt abi, see kehitas õlgu. Siis läks üks tüdruk, kes paremini keelt oskab, rääkima, et kas saaks parooli. See anti, aga parool ei toiminud, siis küsisime teiselt töötajalt. Ta tõi parooli, aga sellega meil samuti ei õnnestunud, käekiri oli kohutav. Siis kutsus ta ühe tüdruku sisse kaasa ja tema sai wifi võrku. Siis tormasime me ülejäänud viis ka sinna ja jeee me saime wifisse !!! Nii hea oli kirjutada inimestele, et olen elus ja kõik on ikka hästi ja anda neile teada, et siin ei ole netti. Täpselt pool laagrist on läbi saamas...


Neljapäev - 320 vahetusaasta päeva, 106 päeva sellest magan
.... oli neljapäeval õpetuseks. Tegelikult täna rääkisime veel ka sotsiaalvõrgustikest, reisimisest, saime ühe "raamatu" kus oli igast huvitavat sees, tutvustus Saksamaa kohta, küsimused mida hostperelt peaks küsima jne. Siis täna oli veel mingid mängud meile. Üks oli see rist ja paralleelselt edasi andmise mäng, kuna ma ise olen seda teinud siis mul oli lahe teisi piinlemas näha, aga teine oli mingi kahtlane sõrmedel loendamine ja sellest ei saanud mina aru, üldse polnud hea tunne :D Aga siis tuli üks ülesanne veel, kuna mängud olid ülesehitatud näitamaks meile valikulist kuulmist ja nägemist, siis pidime tegema oma rühmaga lühifilmi. Meie rühmal tuli päris äge :D Siis arendasin oma inglise keelt täna, saksa keelt õpin praegu kuulamise järgi arusaama. See läheb ka juba enam-vähem. Üks päev veel ja siis sõidan hostpere juurde. Täna pani YFU meie postkaardid ka posti, mis perele kirjutatud.
Saksa yfu on kõik nii hästi ära planeerinud, nad oskavad seda tõesti ja täpsust ajavad nad ka taga. Söök on ka väga hea, aga on juba üks erinevus Eestiga. Hommikuti on rikkalik söök, lõunaks korralik soe toit ja õhtul antakse võiku materjali suuures erinevas hunnikus. Ma ei teagi kas see nüüd pigem tuleb kasuks või mitte. Õhtuks saia süüa on sama, kui mitte üldse tervislikult süüa või midagi sellist. Ja ütlete, et söö siis leiba, ei söö, vähemalt siin laagris mitte. See leib on nii kuiv ja nii kõva, nagu vanaks läinud, aga ei neil ongi selline leib. Pool suutsin ära süüa, kahe klaasi vee abil. Olgu kell palju, homme vaja veel aktiivselt kuulata .


Reede - Last day in Lauenburg(8.08)
Saime täna oma rongipiletid, räägiti kuidas ja kuhu sõitma peame ja nii. Siit Lauenburgist viib meid buss Hamburgi rongijaama, siis istun mina Berliini rongile. Sõidan Berliini ja seal pean istuma uuele rongile, mis sõidab Dresdenisse. Aga mul on rongi vahetamiseks aega ainult 9 "aeglast" minutit!! Ja teate see rongijaam on viiie(5)-korruseline! Nagu mida ja mis veel, mul on kaks toredat kohvrit, mis ma loodan jõuavad minu tempoga ka sammu pidada :)
Täna veel võtsime kogu nädala oma töögruppides kokku, mida õppinud ja nii edasi. Ja mis väga õudse ülesande andsid meile tiimarid. Meie peame tänase õhtu sisustama. See on hullumeelne. Kõigil on midagi öelda ja karjuvad, hullem kui laadal. Aga ma väga ei viitsi ennast väsitada selle värgiga, ma ootan kuna mulle korraldused jagatakse milleks mind vaja on.
Aga üldiselt sellest laagrist. Tõesti sakslased on head organiseerijad ja väga põhjalikud. Neile oli koguaeg teada mida nad tegema peavad, kordagi ei olnud sellist "aa-mis-nüüd" hetke :) Töögrupid olid alati läbi mõeldud ja kõik olulised ja vähem olulised teemad võeti läbi.
-sama päeva öösel kirjutatud-
Õhtuneprogramm oli meie, õpilaste, poolt korraldatud. Ja see oli nii hea! Ühesõnaga, muidu terve nädala oli sisustatud vabatahtlikute poolt, aga täna õhtul me sisustasime seda nende eest. Meie õhtuprogrammis oli fashion show, see oli ülinaljakas. Poisid olid tüdrukuks tehtud ja vastupidi. Me kõik lihtsalt surime naerust :D Peale moedemmi läksime õue mänge mängima, väikese võistlusena, see oli väga hea ja kõigil oli lõbus. Pärast sisse tagasi minnes oli vabatahtlike vahel räppimis võistlus, mõni jagas biiti päris hästi ja tugevama aplausi järgi valiti võitja. Lõpetuseks me laulsime kaks laulu ka üheskoos. Aa ja päeval anti meile küsitlus lehed, miskäisid vabatahtlike kohta, vanus ja mingid muud lambikad küsimused, millele pidime vastama. Minu õhtuse AG juht paistab väga vana välja, ma kirjutasin talle 36 vanuseks, 10 aastat panin lisaks, upsi. Kõige vanem oligi 26 ja noorim 18. :D meile oli see väga naljakas, et nende välimused ei läinud üldse õige vanusega kokku. Igatahes jah, homme vaja vara tõusta, asju pakkida ja koristada. Ja siis hakata pere juurde sõitma :) Ma pean Berliinis rongi vahetama. See saab päris keeruline olema. Mul on ainult 9 minutit. Seega jah. Ma pean olema väga kiire :) Guten nacht!


Varsti-varsti kirjutan koju jõudmisest ja perest :)
Tschüss!